Jõgevamaa maitsete aasta 2026
2026. aastal on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös MTÜ Jõgevamaa Koostöökojaga rõõm tutvustada Jõgevamaale iseloomulikke toidutraditsioone. Piirkond, kus toit on justkui söödav identiteet ja sordiaretajad kujundavad meie toidu tulevikku, valiti 2026. aasta toidupiirkonnaks.
Jõgevamaa toidu väärtus peitub selle lihtsuses, kohalikus tooraines ja traditsioonis. Toit pole üksnes lõuna- või õhtusöök – see on osa kultuurist ja kogukonnast, mille kaudu väljendub kohalik identiteet.
„Jõgevamaa katab laua!“
Sellise lausega iseloomustab Jõgevamaa oma kohalikku toitu täna, sest tegusate tootjate kasvatatud toorainest ja armastusega valmistatud toodetest saab valmistada nii lõuna- kui õhtusöögi ning valida toidu kõrvale sobiva joogi.
Maakond on vaid kolmveerand sajandit vana, kuid kaks ja pool tuhat ühist ruutkilomeetrit kannavad erinevate kantide pärandi kihte muinasajast tänaseni. Sestap on ka maakonna toidupärimus kirju nagu lapitekk, ühendades konservatiivse põllumajandusliku sisemaa Peipsiäärse kalapüügi- ja köögiviljakasvatusega. Jõgevamaale iseloomulikud maitsed on tekkinud viljakate muldade, arvukate järvede, metsade ja mitmekesise kultuuri koostoimel. Lihtne ning toitev söök tuleb talupojakultuurist, kus tähtis on toitvus ja energia.
Jõgevamaa toidumälusse kuulub suur valik erinevaid suppe, väikesed odrakaraskid, väga palju erinevate täidistega pirukaid ja kindlasti keedetud munavõi. Hästi varjatud saladus on kartuli-riivkook. 20. sajandi teisel poolel laialdaselt kasvatatud ja Peipsi piirkonnale rikkust toonud Peipsi kurgist on saanud tänaseks aga turismitoode.
Sealse piirkonnaga on seotud hulk olulisi verstaposte Eesti toiduajaloos. Näiteks toiduainete tänasel viisil kuivatamise leiutas Tormas 1746-1775 pastorina teeninud Johann Georg Eisen, kelle vastav käsiraamat saavutas Euroopas suurt edu. Vanim pidevalt töötanud Eesti toidutööstus on 1920. aastal avatud Põltsamaa konservitehas. 1990. aastate esimesel poolel paigutati Jõgeval aretatud õlleodra sort „Elo“ oma kvaliteedilt Euroopa õlleotrade tippu. Painkülas tegutseva Scanola Baltic AS-i rapsiõlitehase toiduõli ekspordist läheb täna aga oluline osa Iisraeli, kuna Olivia rapsiõlile on omistatud koššer-sertifikaat.
Jõgevamaa on Eesti toidu häll
105 aastat Eesti sordiaretust endises Jõgeva mõisas on toonud meie toidulauale ikooni staatuses „Jõgeva kollase“ kartuli, magusa „Aamisepa“ herne, mahlase „Malle“ tomati ja suurepäraste küpsetusomadustega „Perenaise“ nisujahu. Siin loodud teravilja-, kartuli-, köögivilja-, kaunvilja- ja heintaimede sordid, mida täna on juba üle 300, arvestavad Eesti mulla- ja ilmastikutingimusi, et tagada parima kvaliteediga stabiilne tulemus. Sordiaretajad loovad täna tegelikult tuleviku toidumoodi, sest ühe sordi kujundamiseks kulub kümmekond aastat.
Tere tulemast Jõgevamaa toidupiirkonda 2026!
Jõgevamaa maitsete aastal tõstetakse esile siinse piirkonna toidu alustalad: kala, liha, köögivili, kartul ja teravili. Sellest, mida meie esivanemad sõid, saab lugeda 2024. aastal ilmunud Jõgevamaa toidupärandi ülevaatest. Sellest, mida süüakse täna, kuuleb ja näeb aasta jooksul pikemalt ning muidugi saab ise neid maitseid proovida ja kaasa osta toidufestivalidelt, laatadelt, õpitubadest ning temaatilistelt õhtusöökidelt.
👉 Hoia Jõgevamaa maitsete aasta sündmustel silm peal veebilehel ja Facebookis, et olla esimeste seas, kes saavad teada tulevastest üritustest ja eripakkumistest.