Toidupiirkonna valimise eesmärkAlates 2016. aastast valib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium igal aastal Eesti toidupiirkonna.Toidupiirkonna valimise eesmärk on väärtustada ja tutvustada kohalikku toidupärandit, edendada toiduturismi ning tugevdada kogukonna ja ettevõtjate koostööd maapiirkondades. Toidupiirkonna tiitel aitab esile tõsta Eesti eri piirkondade toidu- ja kultuuripärandit, suurendada kohalike toidutootjate, toitlustus- ja turismiettevõtjate, kogukondade ning organisatsioonide koostööd ning kasvatada piirkonna nähtavust nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.Eesti eri piirkondade toidul on oma lugu, mida oskavad kõige paremini jutustada kohalikud toidutootjad ja toitlustusettevõtted. Inimesi huvitab üha rohkem ka see, kust on pärit nende laual olev toit, milline on selle saamise ja valmistamise lugu ning kes selle taga on.Eestis kasvatatakse kvaliteetset toorainet ning sellest valmistatakse omanäolisi tooteid ja roogasid. Kui kohalikku toitu siduda piirkonna kultuuri, sündmuste ja turismiteenustega, aitab see mitmekesistada piirkonna ettevõtlust, luua uusi külastajakogemusi ning suurendada piirkonna tuntust.Toidupiirkonna aasta annab toidutootjatele, -pakkujatele ja teistele piirkonna ettevõtjatele võimaluse tutvustada oma kodukanti toidukultuuri kaudu, pakkuda kohalikele toidutootjatele uusi turundus- ja müügivõimalusi ning innustab neid tegema koostööd uute toiduturismi edendavate toodete, teenuste ja sündmuste väljatöötamisel.Oluline on, et toidupiirkonna aasta oleks piirkonda külastavale inimesele nähtav ja kogetav kohapeal – näiteks toidukohtades ja majutusasutustes, turismiinfopunktides ja kohalikes poodides, sündmustel ning avalikus ruumis. Senised toidupiirkonnad 2026 – Jõgevamaa maitsete aasta2025 – Tartumaa maitsete aasta2024 – Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta2023 – Mulgimaa maitsete aasta2022 – Järvamaa maitsete aasta2021 – Põhja-Eesti maitsete aasta2020 – Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta2019 – Vana-Võromaa maitsete aasta2018 – Pärnumaa maitsete aasta2017 – Peipsimaa maitsete aasta2016 – Hiiumaa maitsete aasta Ootame ettepanekuid 2027. aasta Eesti toidupiirkonna konkursileKes saab ettepaneku esitada?Ettepaneku toidupiirkonna konkursile saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2027. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Ettepaneku võivad koostada koostöös ka mitu organisatsiooni, kes on nõus toidupiirkonna eestvedamisse panustama ning kes on seadnud üheks eesmärgiks kohaliku toidu ning toidukultuuri edendamise ja tutvustamise. Millist haldusüksust loetakse üheks piirkonnaks?Eesti toidupiirkond ei pea piirnema maakonna või valdade piiridega. Ettepanekut esitav organisatsioon määratleb ise, millised on toidupiirkonna piirid ning põhjendab, miks piirkonda just sel viisil peaks määratlema (olgu selleks siis kultuurilised, ajaloolised või muud põhjused).Mida annab toidupiirkonna tiitel piirkonnale?Toidupiirkonna tiitel annab võimaluse oma piirkonda toidu ja kohaliku toidukultuuri kaudu 2027. aasta jooksul aktiivsemalt tutvustada, leida uusi koostöökohti kohalike ettevõtjate ning organisatsioonide vahel ja töötada välja uusi üritusi, tooteid ning teenuseid.Mida ootame 2027. aasta toidupiirkonnalt?2027. aasta toidupiirkonnalt ootame: tahet tutvustada oma piirkonda kohaliku toidu kaudu ning tuua esile just selle piirkonna parimad ja põnevaimad maitsed, tooted, toidupärand ja sündmused; oskust veenvalt oma toidu lugu rääkida; head koostööd kohalike toidutootjate, toidupakkujate, turismiettevõtjate, majutusasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel - tegevusi, mis aitavad kohalikel tootjatel jõuda uute klientide, toidukohtade, majutusasutuste, sündmuste, kaupluste või muude müügikanaliteni ning loovad piirkonna toodetele täiendavaid turundus- ja müügivõimalusi; sündmuste ja tegevuste kava ehk maitsete aasta programmi, mis ühendab toitu teiste piirkonnas toimuvate üritustega ning sisaldab ka spetsiaalselt toidupiirkonna aastaks kavandatud sündmusi, tooteid või teenuseid; läbimõeldud lahendust, kuidas toidupiirkonna aasta on piirkonnas kohapeal nähtav ja külastajale kogetav – näiteks toidukohtade eripakkumised, kohaliku tooraine või toidupärandiga seotud road, majutusasutuste kohaliku toidu pakkumised, infomaterjalid, kohalikud toiduteekonnad, toidumeened või muud külastajakogemust toetavad lahendused; soovi luua lahendusi, mille mõju kestaks edasi ka pärast toidupiirkonna aasta lõppu. Mida võetakse arvesse toidupiirkonna konkursile laekunud ettepanekute hindamisel?Konkursile laekunud ettepanekuid hinnatakse tervikuna. Hindamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid.1. Ettepaneku esitaja kogemus, koostöövõimekus ja projektimeeskondHinnatakse ettepaneku esitanud organisatsiooni varasemat kogemust erinevaid osapooli kaasanud projektide elluviimisel, sh võimalusel rahvusvahelise suhtlemise ja koostöö kogemust. Samuti hinnatakse projektimeeskonna läbimõeldust, rollijaotust ning vajalike oskuste kaasamist, sh projektijuhtimise ning turundus- ja kommunikatsioonipädevust.2. Toidupiirkonna eristuvus ja toiduluguHinnatakse, kas toidupiirkond on selgelt määratletud ning kas ettepanekus on põhjendatud piirkonna eripära. Arvesse võetakse piirkonna eripära seotust toidupärandi, piirkonnale iseloomulike toorainete või roogadega, toidutootjate ja -pakkujate tugevustega ning oskust piirkonna toidulugu veenvalt esitada.3. Toidupiirkonna programmi terviklikkus ja sisuline kvaliteetHinnatakse maitsete aasta programmi terviklikkust, mitmekesisust ja teostatavust. Arvesse võetakse, kas tegevusi on kavandatud eri sihtrühmadele, sh kohalikule kogukonnale, lastele ja noortele, Eesti-sisestele külastajatele ning välisturistidele.Samuti hinnatakse, kuidas seotakse toidupiirkonna aasta olemasolevate piirkondlike sündmustega ning eriti pööratakse tähelepanu sellele, kas maitsete aastaks on plaanis luua uusi sündmusi, tooteid või teenuseid. Programmi hindamisel võetakse arvesse ka avaürituse kontseptsiooni ning kohaliku toidu sidumist maitsete aasta programmis teiste valdkondadega, näiteks kultuuri, turismi ja haridusega.4. Kohapealne nähtavus ja ettevõtjate kaasatusEraldi hinnatakse, kuidas on plaanitud muuta toidupiirkonna aasta piirkonnas kohapeal nähtavaks ja külastajale kogetavaks. Ootame, et ettepanekus oleks kirjeldatud, kuidas kaasatakse piirkonna toidukohti, majutusasutusi, turismiinfopunkte, kohalikke tootjaid, kauplusi ja teisi külastajatega kokku puutuvaid ettevõtjaid ning kuidas luuakse kohalikele tootjatele täiendavaid turundus- ja müügivõimalusi.Nähtavus võib väljenduda näiteks toidupiirkonna eripakkumistes, erimenüüdes, kohaliku tooraine või toidupärandiga seotud roogades, kohaliku toidu hommikusöökides, infomaterjalides, toiduteekondades, toidumeenetes, tootjate ja turismiettevõtjate ühispakkumistes või toidutootjate ühistes müügiüritustes.Hindamisel arvestatakse lahenduse läbimõeldust, nähtavust, realistlikkust, kaasatavate ettevõtjate arvu või osakaalu ning potentsiaali jätkuda ka pärast toidupiirkonna aastat.5. Turundus ja kommunikatsioonHinnatakse, milliseid sõnumeid, sihtrühmi, kanaleid ja turundusmaterjale on plaanitud kasutada toidupiirkonna tutvustamiseks Eestis ja väljaspool Eestit. Arvesse võetakse ka seda, kuidas toetavad turundus- ja kommunikatsioonitegevused piirkonna nähtavust ettevõtetes, sündmustel, digikanalites ja avalikus ruumis.6. Rahastamiskava ja tegevuste teostatavusHinnatakse, kas ettepanekus on esitatud realistlik rahastamiskava ning nimetatud võimalikud rahastamisallikad, näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hankeleping, kohalike omavalitsuste panus, Leader-programm, erasektori panus, ürituste korraldajate panus või muud allikad.Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon, kes teeb regionaal- ja põllumajandusministrile ettepaneku 2027. aasta Eesti toidupiirkonna nimetamiseks. Toidupiirkond nimetatakse ministri käskkirjaga.Tähtaeg ja täpsem teave Toidupiirkonna konkursil osalemiseks täitke ettepaneku vorm. Täidetud ja allkirjastatud ettepaneku edastamise tähtaeg on 10. november 2026. Digitaalselt allkirjastatud ettepaneku palume saata aadressile eestitoit@agri.ee. Toidupiirkonna tiitel antakse perioodiks 1. jaanuar 2027 – 31. detsember 2027. Toidupiirkond nimetatakse regionaal- ja põllumajandusministri käskkirja alusel ning hankeleping projekti elluviimiseks sõlmitakse eeldatavasti 2026. aasta lõpus. Hankelepingu eeldatav maht on 30 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hankelepingu osaks on toidupiirkonna avaürituse korraldamine, vähemalt ühe pressireisi korraldamine, maitsete aasta programmi koordineerimine, kohalike ettevõtjate kaasamiseks ja toidupiirkonna nähtavuse suurendamiseks infopäevade korraldamine, turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine, projektijuhtimine ning vajadusel muud piirkonna esitatud ettepanekust tulenevad tegevused, mis lepitakse kokku hankelepingu sõlmimisel. Toidupiirkonna tiitli ja rändkahvli pidulik üleandmine toimub eeldatavasti 2027. aasta jaanuaris valitud piirkonna avaürituse raames või ministeeriumi ja piirkonna kokkuleppel muus sobivas formaadis. Arvestades, et konkursi tulemus selgub eeldatavasti 2026. aasta detsembri alguses, võib ametlik avaüritus toimuda ka jaanuari teises pooles või lõpus, kui see toetab paremini piirkonna avaürituse kontseptsiooni ning võimaldab ettevõtjaid ja partnereid sisuliselt kaasata. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jätab endale õiguse 2027. aasta Eesti toidupiirkond nimetamata jätta ning hanget mitte korraldada, kui haldusülesanne, milleks või mille täitmise toetamiseks hange planeeriti, õigusliku või faktilise asjaolu tõttu ära langeb.Lisainfo: Kerli Nõges, tel 5677 3182, kerli.noges@agri.ee

2026. aastal on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös MTÜ Jõgevamaa Koostöökojaga rõõm tutvustada Jõgevamaale iseloomulikke toidutraditsioone. Piirkond, kus toit on justkui söödav identiteet ja sordiaretajad kujundavad meie toidu tulevikku, valiti 2026. aasta toidupiirkonnaks.Jõgevamaa toidu väärtus peitub selle lihtsuses, kohalikus tooraines ja traditsioonis. Toit pole üksnes lõuna- või õhtusöök – see on osa kultuurist ja kogukonnast, mille kaudu väljendub kohalik identiteet.„Jõgevamaa katab laua!“Sellise lausega iseloomustab Jõgevamaa oma kohalikku toitu täna, sest tegusate tootjate kasvatatud toorainest ja armastusega valmistatud toodetest saab valmistada nii lõuna- kui õhtusöögi ning valida toidu kõrvale sobiva joogi. Maakond on vaid kolmveerand sajandit vana, kuid kaks ja pool tuhat ühist ruutkilomeetrit kannavad erinevate kantide pärandi kihte muinasajast tänaseni. Sestap on ka maakonna toidupärimus kirju nagu lapitekk, ühendades konservatiivse põllumajandusliku sisemaa Peipsiäärse kalapüügi- ja köögiviljakasvatusega. Jõgevamaale iseloomulikud maitsed on tekkinud viljakate muldade, arvukate järvede, metsade ja mitmekesise kultuuri koostoimel. Lihtne ning toitev söök tuleb talupojakultuurist, kus tähtis on toitvus ja energia.    Jõgevamaa toidumälusse kuulub suur valik erinevaid suppe, väikesed odrakaraskid, väga palju erinevate täidistega pirukaid ja kindlasti keedetud munavõi. Hästi varjatud saladus on kartuli-riivkook.  20. sajandi teisel poolel laialdaselt kasvatatud ja Peipsi piirkonnale rikkust toonud Peipsi kurgist on saanud tänaseks aga turismitoode.Jõgevamaa on Eesti toidu häll105 aastat Eesti sordiaretust endises Jõgeva mõisas on toonud meie toidulauale ikooni staatuses „Jõgeva kollase“ kartuli, magusa „Aamisepa“ herne, mahlase „Malle“ tomati ja suurepäraste küpsetusomadustega „Perenaise“ nisujahu. Siin loodud teravilja-, kartuli-, köögivilja-, kaunvilja- ja heintaimede sordid, mida täna on juba üle 300,  arvestavad Eesti mulla- ja ilmastikutingimusi, et tagada parima kvaliteediga stabiilne tulemus. Sordiaretajad loovad täna tegelikult tuleviku toidumoodi, sest ühe sordi kujundamiseks kulub kümmekond aastat.        Tere tulemast Jõgevamaa toidupiirkonda 2026!Jõgevamaa maitsete aastal tõstetakse esile siinse piirkonna toidu alustalad: kala, liha, köögivili, kartul ja teravili. Sellest, mida meie esivanemad sõid, saab lugeda 2024. aastal ilmunud Jõgevamaa toidupärandi ülevaatest. Sellest, mida süüakse täna, kuuleb ja näeb aasta jooksul pikemalt ning muidugi saab ise neid maitseid proovida ja kaasa osta toidufestivalidelt, laatadelt, õpitubadest ning temaatilistelt õhtusöökidelt.👉 Hoia Jõgevamaa maitsete aasta sündmustel silm peal veebilehel ja Facebookis, et olla esimeste seas, kes saavad teada tulevastest üritustest ja eripakkumistest.

2025. aasta toidutööstuse nädal leidis aset 17.-23. novembrini, tuues tähelepanu keskpunkti Eesti toidutootjate sammud kestlikkuse ja innovatsiooni vallas. Nädala eesmärk oli tuua toidutootjad tarbijatele lähemale ja tutvustada, kuidas valmib meie igapäevane toit, milliseid uuenduslikke lahendusi kasutavad tootjad ning kuidas panustatakse keskkonna hoidmisesse.Nädala jooksul võttis toidublogija ja mitmete kokaraamatute autor Ragne Värk meid kaasa põnevatele virtuaalsetele külastustele, et näidata, kui uuendusmeelne ja kestlikkusele orienteeritud on meie toidutööstus.Läbi virtuaalmaailma avasid oma uksed:✔ Balbiino AS✔ Lunden Food OÜ✔ Saaremaa Piimatööstus AS✔ Vinkymon OÜ ✔ A. Le Coq AS Siit 👇 leiad käesoleva aasta vahvad videod, mis viivad Sind nimetatud viiele ettevõttele külla.

Peakokad kooli on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Peakokkade Ühenduse koostöös aset leidev projekt, mida viiakse ellu juba aastast 2016.Igal aastal külastavad Eesti peakokad kõigis Eesti maakondades üldhariduskoole ning viivad läbi kodundustunnid 6.-8. klassides. Kodundustundides räägitakse Eesti toidu lugu ning valmistatakse peakoka juhendamisel vähemalt kaks toitu.Projekti eesmärk on tuua lapsed toiduvalmistamise juurde, väärtustada enda valmistatud toitu, kohaliku toidu lugu ning kutseharidust ja koka eriala.Koolides valmistatavate toitude retseptid on kokku pannud peakokad ise. Need on piisavalt lihtsad, et lapsed saaksid neid kodus valmistada ning senine praktika näitab, et ka koolisööklad kasutavad peakokkade retsepte.Kui soovid ka ise peakoka vääriliselt kokata, vali aga retsept välja! 👇

Tippkokk Peeter Pihel: toiduraiskamise probleemi lahendab toiduga suhestumineNullkulu kontseptsioon põhineb lihtsal arusaamal – kasutada toidu valmistamisel kõiki tooraineid täismääral ehk jäägitult, sest toidu koht ei ole prügikastis. Nagu Peeter Pihel ise on veendunud, saab igast toormest „seitset nahka koorida“! Siit leiad häid nippe, kuidas nullkulu põhimõtteid oma koduköögis järgida. Inspiratsiooniks piilu ka Peeter Piheli inspireerivat 0-kulu nädalamenüüd kogu perele.Kas teadsid, et:💡 Köögi- ja juurvilju ei pea alati koorima – kogu kasulik kraam ja maitse peitub just koore all. Kui siiski koorid, ära koori prügikasti viska, sest koortest saab keeta mõnusa puljongi.💡 Kui leiba ei jõua ära süüa, pane viilud julgelt sügavkülma – saad röstris neist hiljem krõmpsud ampsud valmistada.💡 Üle küpsenud banaanist valmista tervislikud jääkommid lastele – tee banaanist smuuti, vala see jääkuubikute vormi ja pista sügavkülma.September on Eesti toidu kuu ning üle Eesti toimub arvukalt toidule pühendatud sündmusi. Samas aga pööratakse rohkem tähelepanu asjaolule, et aastas viskab iga Eesti elanik prügikasti 26 kilogrammi täiesti kõlbulikku toitu. Eesti toidu kuu tänavune saadik, toiduvalmistamise nullkulu kontseptsiooniga tuntust pälvinud tippkokk Peeter Pihel usub, et toiduga empaatilisem suhestumine aitaks lahendada toiduraiskamise probleemi, ning annab nõu, kuidas seda ka majapidamistes vältida.Maapoisina üles kasvanud Peeter õppis juba lapsena, et toitu tuleb suhtuda lugupidamisega. „Maal kasvades tundus kõik toiduga seonduv väga lihtne ja loogiline – midagi ära ei visatud, kõik läks käiku ning ühelt toormelt võeti seitse nahka. Sellise aukartliku suhtumise põhjuseks on toidu kasvatamise, tootmise või valmistamise taga seisev tohutu töö, mida maal tunnetati väga hästi. Kaasaegses linnastunud ühiskonnas kipub see tunnetus kaduma, kuid see ei peaks nii jääma,“ räägib Peeter, kuidas ta oma peakoka ametis jõudis selleni, et kasutab toidu valmistamisel toiduaineid ära selliselt, et jääke tekiks minimaalselt kui üldse.„Toiduga peab suhestuma. Tuleb endale aru anda, kust see toit pärit on ja kuidas ta sinu lauale jõudis. Keegi on teinud tohutut tööd, et seda kasvatada, toota, pakendada, poodidesse ja turgudele laiali vedada, riiulitele paigutada. Kõigele sellele on kulutatud väga suur ressurss ja kui sa midagi ära viskad, on see ressurss raisatud. See ei ole lihtsalt ära kuivanud leib, mis prügikasti lendab – see on suur inimese ja looduse vahelise koostöö pingutus, mis läheb raisku,“ mõtiskleb Peeter.Andeka ja eduka tippkokana on Peetril oma professionaalses köögis mõnevõrra lihtsam nullkulu põhimõtteid jälgida, sest tema tööga kaasneb alati ka täpne planeerimine ja kalkuleerimine, kuid ta on veendunud, et lihtsate nippide abil saab sellist eluviisi ka kodudes rakendada – tuleb vaid äratada endas hooliv tarbija ning luua süsteemid. Siin on mõned Peetri nipid, kuidas sellise eesmärgini lihtsamini jõuda:Loo süsteemid! Koosta nädalamenüü, nii saad paremini ostusid planeerida, mis omakorda vähendab emotsionaalsete ostude riske ja toidu raiskamist. Kaasa planeerimisse kõik pereliikmed, ka lapsed, ning tee peremenüü osas kindlad kokkulepped – siis ei teki olukorda, kus keegi pole toiduvalikuga nõus või jonnib ja söök jääb söömata. Sügavkülmik täiskoormusega tööle! Sügavkülmutamine on lihtsaim viis toidu säilitamiseks. Kui näiteks leiva säilitusaeg läheneb ja näed, et ei jõua seda ära tarbida, pane viilud küpsetuspaberi vahele ja pista sügavkülmikkusse. Hommikul võta külmutatud viil välja ja pane röstrisse – nii pikendad leiva eluiga ja naudid mõnusat hommikuampsu. Kui valmistad mõnda liha- või kanakastet, siis tee kohe rohkem, jaga portsjonitesse ja sügavkülmuta see osa, mida kohe esimesel päeval ära ei söö. Hiljem saad hommikul sulama panna ja õhtuks ongi söök valmis. Sügavkülmutada saab kõike: marju, seeni, kastmeid, suppe, ürte. Suvel korjatud ürdid peenesta blenderis vähese veega, pane jääkuubikute vormi ja sügavkülma – nii on terveks talveks maitseainekuubikute varu olemas. Ära koori! Köögi- ja juurvilju, eriti värskeid ja hooajalisi, ei pea alati koorima, kui harjunud oled – koore all peituvad vitamiinid ja tummisemad maitsed. Pane otse suppi! Isegi kartulipudru jaoks keeda kartul koorimata, siis aga võta koored ära ja rösti need võiga ahjus krõbedaks snäkiks. Nii saab ära kasutada ka porgandi või näiteks peedi koored. Kui aga siiski soovid juurviljad ära koorida, siis kasuta koori hoopis maitsva puljongi keetmiseks, millest saab põhi su supile või kastmele. Liha küll koorima ei pea, aga kui sul pärast puhastamist tekib ports kiude ja muid sitkeid osi, kasuta neid samuti puljongi valmistamisel.Anna toidule uus elu! Mustast leivast saab teha kalja, aga kui ei raatsi, kuivata ära ja peenesta riivsaiaks või tee hoopis krutoonid. Üle jäänud saiast või magusatest saiakestest saab teha mõnusa saiavormi – pane vaid muna-piimasegu peale ja lisa näiteks marjasid. Pruuniks läinud banaan ja ühest küljest liiga pehmeks küpsenud virsik enam ei isuta? Kõige lihtsam on neist teha smuuti, aga kui ka smuutit jääb üle, saab seda taaskord jääkuubikute vormi valada ja sügavkülmutada – nii on lastele pakkuda tervislikke jääkomme. Marineeritud kurkide marinaadist, mis on juba rikkalikult maitsestatud, saab aga sinepit ja õli lisades ning blenderiga segades väga maitsva salatikastme, mis muuseas säilib üpris kaua. Lähene terviklikult! Tervet siga ei jõua ilmselt enamus Eesti peresid osta, aga näiteks kana või kalkuni ostul eelista küll tervet lindu, sest nii on säästvam: vähem pakendit ja vähem toidukadu. Tervest linnust saab vähemalt kolm erinevat rooga: koivad ja tiivad tee ahjus, rinnafileest saab mõnusa karri ja kontidest keeda tummine puljong kanasupi jaoks. Sama põhimõte kehtib ka kala puhul. „Usun, et iga inimene on suuteline kasutama ära kõiki toiduaineid jäätmevabalt, kui paneb enda jaoks selle mõttepalli veerema: mina hoolin ja tean, et tark kokkamine on hea keskkonnale, mitmekesisele toitumisele ja ka minu rahakotile,“ on Peeter Pihel veendunud. Kergemaks stardiks lae alla Peeter Piheli peredele loodud 0-kulumenüü SIIT

Eesti toit pärineb tuhandeaastastest traditsioonidest, puhtast loodusest ja nutikatest ettevõtetest.

Rohemüksaja Liisa Aaviku lahendused toidu raiskamise vähendamiseksViimasel aastal on olnud suureks väljakutseks elukalliduse tõus, ent sellest hoolimata viskab keskmine eestlane aastas prügikasti 26 kilogrammi toitu. Toidu raiskamise lõpetamiseks toob ringmajanduse ekspert ja rohemüksaja Liisa Aavik Eesti toidu kuu raames välja neli võimalikku lahendust, mis aitavad igal Eesti perel kodus toitu targalt ja nutikalt tarbida.Liisa Aavik on jäätmetekke ennetuse ja (rohe)müksamise koolitaja, kes aitab organisatsioonil mõjutada käitumisteadustega inimeste häid rohevalikud. „Suletud Ring“ blogis jagab Liisa rohkelt kasulikke nõuandeid ja nippe, kuidas ennetada jäätmeteket ja toiduraiskamist. 1.Sea sisse „söö esimesena“ riiul või silt külmkapisÜhe suurima põhjusena, miks Eesti kodudes nii palju toitu raisku läheb, näeb Liisa ühtse süsteemi puudumist. „Kui ainult üks pereliige teab, et jogurt külmkapis hakkab aeguma, siis kuidas teha nii, et see info jõuaks ka teise pereliikmeni,“ arutleb Liisa. "Selleks on vaja ühtset süsteemi, mis oleks üheselt arusaadav kõigile pereliikmetele.“ Esimese lahendusena toobki Liisa välja „söö esimesena“ riiuli tekitamise külmkappi. „Kui Mari näeb, et banaan on aegumas, siis paneb ta selle kiiresti riknevate toiduainete riiulile, et abikaasa Ants teaks, mida järgmisena süüa,“ räägib Liisa. Kui külmkapis ruumi eraldi riiuliks ei ole, sobib süsteemi loomiseks ka korvist või kausist, kus peal kirjas silt „söö esimesena“.Antud näide on jäätmetekke ennetuse ja rohemüksamise koolitaja Liisa Aaviku sõnul väga konkreetne näide rohemüksust. „Rohemüksamine on kerge ennustaval viisil inimese käitumise mõjutamine keskkonnasõbralike valikute suunas. Kiiresti riknevate toiduainete ala tekitamine müksab inimest tarbima kodus esimesena kiiresti riknevaid toiduaineid ilma, et ta sellele pikemalt mõtlema peaks,“ märgib Liisa.Sarnast süsteemi on Liisa oma kodus kasutanud juba mitu aastat. Eriti hästi sobib see tema sõnul suurtele peredele, kus on mitu pereliiget.2. Meal prep ehk mitmeks toidukorraks kokkamineKuus protsenti Eesti kodumajapidamistes ära visatud toidust on toit, mis toidukordadest üle jääb. Selle lahenduseks toob Liisa välja meal prep’i ehk mitmeks toidukorraks kokkamise. Käesolevat lahendust ei saa Liisa sõnul küll nimetada rohemüksuks, sest nõuab inimeselt teadlikku pingutust ja harjumuse sisse seadmist.„Septembris näiteks ostangi toidupoest suurema koguse kartuleid ning valmistan sellest mitu toitu – kartulisalatit, kartuleid ubadega, kartuliputru – ja planeerin igasse päeva ühe või kaks toitu,“ räägib Liisa ja lisab, et lisaks toidu raiskamise ennetamisele aitab meal preppimine ka aega kokku hoida.„Kuna toidukorrad on pikemaks ajaks ette planeeritud, jääb mul rohkem aega üle tegeleda asjadega, mis päriselt olulised on. Arvestuslikult aitab meal preppimine mul igas kuus hoida kokku circa kuus tundi,“ osutab Liisa.3. Üleriigiline jäägipäevKui teisipäev on taimetoidupäev ja neljapäev kalapäev, siis toidu raiskamise ennetamiseks võiks Eestis üks päev olla ka üleriigiline jäägipäev, mille põhiselt toimetavad juba paljud Eesti peredki. „Jäägipäeval kasutadki kõike, mis külmkapis ja kapis olemas on – teed hapupiimast pannkooke, pehmetest köögiviljadest püreesuppi, leivast leivavormi, õuntest õunakrõbedikku või krõpse,“ loetleb Liisa võimalusi.„Paljud küll kardavad toiduga eksperimenteerida, aga tegelikult saab kõigest midagi maitsvat valmistada. Kui külmikus kokku klopsitu on liiga hapu, lisa juurde midagi magusat ja vastupidi,“ ütleb Liisa ning julgustab inspiratsiooni leidmiseks proovida ka tasuta retseptirakendusi, mis aitab külmkapis olevatest asjadest perele midagi maitsvat valmistada. Jäägipäevadeks on Liisa kokku pannud ka tähestiku järjekorras tabeli (laadi alla siit), kust leiab Eesti majapidamistes kasutatavatele toiduainetele paar võimalikku retseptiideed.4. Tarbi ka üksikuid või veidra kujuga puu- ja köögiviljuEesmärgiga lisada oma toidulauale võimalikult palju hooajalist ja värsket toitu, valmis Liisal hooajaline puu- ja köögiviljade kalender. „Ma ei ole piisavalt hea, et mõista, mis on kohalik toit, mistõttu palusin selleks kokku panna tabeli, mida püüan hoida silmale nähtavas kohas,“ märgib Liisa ja lisab, et just praegu on õige aeg kohalike turgude külastamiseks ning talvevarude täiendamiseks.Ja ehkki porgandile või tomatile mõeldes kujutame ette ideaalse kujuga vilja, kingib loodus meile ka ebastandardse kujuga veidraid köögivilju, mida tarbija tihtipeale ära põlgab. Ka Eesti kodudes visatakse enim ära just söögikõlbulikke puu- ja köögivilju, mis on pisut plekilised või ebahariliku kujuga.„Hoolimata kosmeetilistest vigadest väärib veidra välimusega porgand täpselt samasugust kohtlemist kui kahe või kolme haruga „kole“ porgand,“ kinnitab Liisa. „Tarbija käitumise mõjutamiseks ei aita muu, kui probleemist rääkimine ja omaalgatuslik toidu päästmine. Isiklikult püüan poes olles alati soetada natuke veidra kujuga või üksikuid puu- ja köögivilju, mis muidu suure tõenäosusega lihtsalt prügikasti visatakse,“ soovitab Liisa. Tarbi Toitu Targalt www.tarbitoitutargalt.ee lehelt leiad veel hulgaliselt retsepte, nõuandeid ja soovitusi toidu raiskamise vähendamiseks.Tutvu ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (Stockholm Environment Institute (SEI) Tallinn) ja Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ ühiselt tehtud uuringuga siin: (https://www.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf). 

Alates 2016. aastast valib Maaeluministeerium Eesti toidupiirkonda, et juhtida tähelepanu kohalikule toidukultuurile.

Võta oma koduköögis ette kulinaarne retk sajanditetagusesse ning kaasaegsesse Eestisse.

Eesti toidutee koondab toitlustusettevõtteid, kus pööratakse tähelepanu kodumaise ja kohaliku tooraine kasutamisele ning kohaliku köögi tutvustamisele. Eesti toiduteega on ühinenud nii tippklassi restorane kui õdusaid väikeseid toidukohti, kus pakutakse koduseid toite. Samuti kuulub toiduteele degusteerimisi korraldavaid väiketootjaid, toiduga seotud elamustegevusi pakkuvaid ettevõtteid ja talupoode. Toiduteel olevate ettevõtete mitmekesisus annab väga hea ülevaate meie maale omasest toidukultuurist Veebilehel www.toidutee.ee on hetkel teave üle 120 toitlustusasutuse kohta koos võimalusega kaardil koostada kulinaarseid marsruute läbi Eesti. NB! Palun tutvuge põhjalikult ettevõtte veebilehega, osad kohad avatud vaid eelneva broneeringu alusel!